Never stop being a kid. Never stop feeling and seeing and being excited with great things like air and engines and sounds of sunlight within you. Wear your little mask if you must to protect you from the world but if you let that kid disappear you are grown up and you are dead. [Richard Bach]
Väike samm. Veel üks. Pilk paremale.. siis vasakule. Ja näed, varsti ongi uus ja ilus algus käes.. Natuke on jäänud!
Olen pikalt otsinud kohta, kuhu peaksin kuuluma. Astun sammukese ühes suunas - pimedus; sammuke teises - endiselt üks ja sama. Kõik on nagu paras deja vu. Mitte kuskil ei ole tunda, et nüüd oleks finiš, kuigi öeldakse, et lõpujoon tuleb alles siis, kui oleme end mugavalt hauas kerra tõmmanud. Sinna ma veel aga ei kiirusta.
Pigem otsin kohta, kuhu ma tõesti kuuluksin, aga kus see paik on? Või äkki asi polegi kohas.. äkki on konks selles, kes on õigel ja vajalikul momendil sammumas Sinu kõrval. Vahel kallistaks, vahel võtaks käest kinni, vahel aga lihtsalt küsiks midagi totrat või siis hoopis vastupidi midagi sügavamõttelist, millele vastuseid polegi leiutatud.
Nii ma otsustasingi, et selleks, et peaksin tegema oma ülakorruse süsteemile ühe korraliku restardi ja muutma oma teekonda. Aga ma ei lähe kauaks.. ja pealegi, ma lähen ainult selleks, et hiljem tagasi tulla ja näha kõike värvilisemas valguses :)
