What's life without the ability to make stupid decisions? We make them every day, every minute, every second.. We make mistakes and later realize, that they've helped us to find the meaning of our lives. And now I've made another stupid decision.. but maybe it will be right in the future - I guess.. I will never know unless I try :) I just thought why is it so, that I have life like "this", but then I realized - we get what we get, but it really has nothing to do with what we deserve.. Doesn't make sense? Sounds pathetic? Well.. We're all pathetic, it's what makes everything interesting!

On mälestus, mis elu piinab

taas kõikjal pimeduse vaim mind piirab.

See võtab aega tunde, kuid,

võib-olla ajaühikuid ka muid

et ununeks see kirglik hingeleek,

mis kiivalt valgustas mu eluteed.

Nii vähe kahjuks kõik see kestis

muinasjutt, mis pidi kestma igavesti

Tol korral kadus pimedus mu ööst

ja aju loobus oma mõttetööst.

Asemele tuli Sinu hingeõhk mu kaelal,

mis kõrvetas mu nahka vaevalt

siis õrnad sõrmeotsad minu kehal

mida sain ma sinna teha?

Peas kumisemas magus lauluviis,

Sinu hääl - mis kohe mõistuse mult viis.

Nüüd tean, et tuleb minna unustuste linna

ja oma mälestus ka matta sinna.

Nii kadudes ma muutun õrnaks tuuleks,

sosistades sõnu, et vaid sina neid ehk kuuleks..

Ka tuuleiilina Su sisse poeksin

ning kõik Su unistused välja loeksin

Su naeratuse palgel jääksin lamama,

toetudes huultele ma kõrvetava lumena.

Ja ööna kallistaks Sind viimse päevani;

päiksena ma viiks su silmasära taevani.

Ja taaskord kõnnin nähtamatul loodusrajal

ning meenub mulle, et kord vanal ajal

me jalad puudutasid sama teed.

see võtab ikka aastaid veel,

et vajuks unustusse põlev leek.