Miks on nõnda et jõulud on see aeg aastas, mil Su hing ootab paaniliselt jõuluimet ning isegi siis, kui sul on praktiliselt kõik olemas, tunned, et südames on igatsus millegi suure järgi.
Juba mitu aastat üritan välja ravida seda unistajapisikut, mis minus elab, ega lase piisavalt rõõmustada selle üle, mis juba saavutatud. Paratamatult kipun mõtlema, et miski on ikka puudu.
Aga see selleks.. avastasin, et tavaliselt jõulu eel on blogi just see sõber, kellega kõige enam satun aega veetma.. huvitav, miks küll?